Aasta alguses valiti seltsi presidendiks K. Neumann, kassapidajaks J.Karro ja kirjutajaks J.Kukk. Aasta kõige olulisemaks sündmuseks oli oma maja ehitamine. Märtsis oli väikeseks meelelahutuseks pidu näitemänguga “Ebaleitnant”. Ja jälle ehitus. Kuid ka aprillis mahtus tööde vahele pidu laulu, pasunakoori esinemise ja näitemänguga. Peopaigaks sai selgi korral rehealune. Seltsi liikmete arv oli aasta algusest kasvanud 156-ni. Maja avamispidu peeti 29. juulil.
1907.a juhtis segakoori Daniel Lodi, tema abideks olid A.Eru (Ääro) ja Ed.Sõõro. Esimene abidest, A.Eru, tegi ära tänuväärse töö: köitis kokku seltsi noodiraamatud. Kooris laulsid Miina Tenno, Liis Gnadenteich, Alide Kangru, Alide Aarik, Liine Otsa, Anna Ivask, Minna Austa, Daniel Tenno, August Aarik, Gustav Uiga, Karl Zeiger, Johan Kongri, Leo Rootsi, Julius Võõbus, David Otsa, Aksel Jalajas, Liisi Matse, August Mikkel. 2.detsembril etendus A. Kitzbergi “Kaval- Ants ja Vanapagan”, millest on säilinud järgmine mälestuskatke:”Kaval- Antsu mängis Daniel Mootse. Meelde on jäänud, et laulis toredasti. Vanapagana osas oli Eduard Sõõro. Mehel oli pikkust küll, aga paksus ei andnud Vanapagana mõõtu välja. Alati tuli palju riideid ümber rullida, et paras saaks. Kuradi osas oli metsavaht Neerot- punases kostüümis ja sarvedega nagu päris põrguline. Ja meie küla tüdrukud Murueide tütardena nägid välja hoopis kenamad kui muidu, nad olid valgetes õhulistes kleitides- sukkades. See näidend tuli eriti tore välja.” Aastalõpukoosolekul võeti vastu seltsi uus põhikiri.
Koorijuht Daniel Lodi (Võnnu külakooli õpetaja 1892 - 1922) koos abikaasa Liinega
1912 - seltsi 10.tegevusaasta
Uude eestseisusse kuulusid A.Varik (esimees), J.Kukk (kirjatoimetaja), D.Suits (kassapidaja), Amalie Kukk (näitejuht), J.Kala (koorijuhataja). Seltimaja vajas juurdeehitust. Kõigepealt oli tarvis käsile võtta tegelaste tuba ja puhvet. Väga vajalik oli ka oma kaev. Vastavad kalkulatsioonid tegi valitud komisjon. Raamatukogu töötas, kuid lugejaid oli vähe. Liikmed maksid aastamaksu 25 kopikat, võõrad 50 kopikat, kuumaksuks aga oli 10 kopikat. Kuna sissetulek jäi napiks, ei saadud osta ka uusi raamatuid. Ilmselt oli raamatukogu koos lugemislauaga inimeste jaoks veel liiga uus nähtus.
Pidudel mängiti uusi lavatükke, valides neid nii, et nad oleksid näitlejatele jõukohased. “Lõokese” näitetrupi mängukavva kuulusid näidendid “Metsamajas”, “Sadamas”, “Vanapoisi kihlus”, “Kivi”, “Isa ja poeg” jt. 1912.aastal töötas arvatavsti ainult meeskoor, mida juhatas J. Kala. Seltsi protokolliraamatusse kantud aruandest võib lugeda:“Viiel peol on meeskoor andnud kontserdi. On esitatud tuumakaid palu. Kui arvestada iga kontserdi pikkuseks 1 tund, siis on “Lõokeses” 1912.a. jooksul laul kõlanud 5 tundi, üks tubli söögivahe.”
Pidudel oli suur osakaal tantsul. Arvati, et tantsitud tundide järgi võinuks seltsi mitte laulu- vaid tantsuseltsiks kutsuda. Detsembris toimus kõnekoosolek, kus esinejaks oli H.Tõllasepp. Juttu tuli taas hariduspüüdest, aga ka Eesti Rahva Muuseumist. Peamine oli kõneleja mure kodude, koolide ja eriti emakeele pärast, mis kippuvat kängu jääma. Ettekandja selgitas, mida eestlane oma keele ja kultuuri ülalhoidmiseks tegema peab. Samas palus ta hoida ja koguda vanavara ning rääkis, kuidas töötab Eesti Rahva Muuseum ja mida igaüks muuseumi töö paremaks korraldamiseks teha saab.
Seltsimaja ümber kavatseti rajada aed. Projekti koostamisel taheti kasutada asjatundja abi. Esialgu jäi kõik siiski vanaviisi, sest kava teostamiseks puudus raha.
Koolijuhataja ja koorijuht Juhan Kala
1917 - seltsi 15.tegevusaasta
Seltsi peakoosolek toimus 30.aprillil, kus kinnitati seltsi eelarve, mille tulud ja kulud olid tasakaalus - 484 rubla. Eestseisuse valimistel sai seltsi esimeheks A.Varik ning tema abiks D.Kilter, kassapidajaks D.Suits, tema abiks pr. E.Suits, kirjatoimetajaks P.Hasing, tema abiks Th.Ivask ning majavanemaks Fr.Pennert. Veel valiti uued revisjonikomisjoni liikmed, näitejuht ning laulukoorijuht koos abiga.
Liikmekaardi ettenäitajail olid sel aastal peetavad üritused tasuta. Näitejuhile otsustati anda iga korraldatava peo eest tasuks 5 rubla. Fr.Pennert soovitas raamatukogule ajakohast poliitilist kirjandust tellida. Selleks oli vaja eraldada 10- 15 rubla, kuid sularaha nappuse tõttu jäi plaan esialgu teostamata. Seltsile kuuluvate pillide täieliku nimekirja koostamiseks nõudis seltsi eestseisus mänguriistad nende kasutajatelt tagasi. Edaspidi anti instrumente välja ainult allkirja vastu.
Seltsi koosoleku protokollist loeme: “Seltsi üldkoosolekul 30.apr. 1917.a. otsustas selts Vene revolutsiooni ja vabaduse mälestuseks “Lõokese” seltsimaja ümbruses ilupuid istutada." Istutustööd toimusid 2.mail. Ilupuid istutasid: postiülem Karl Kull, kaupmees David Kilter, postiametnik Jaan Tamm ja seltsiliige Jaan Taal. Puud istutati seltsimaja hommikupoolse otsa juurde ja tee äärde. Tee äärde on istutatud pärn, vaher (Kr.Neerot), pärn, vaher, vaher (J.Taal), pärn (K.Kull), pärn (J.Taal). Hommikupool kasvavad: tamm ja pihlakas (D.Kilter) ning pärn (J.Taal). Sündmusega seoses muretses “Lõokese” selts endale rahvuslipu, mis siis pidulikult seltsimaja põhjapoolsel katuseharjal üles tõmmati. Lipu valmistas näitejuhi abi Marta Tenno.
Endine "Lõokese" seltsimaja 2002.a
Jaanipäeval mängiti näitemängu “Virr- varr”, loeti luuletusi, laulis segakoor, tantsiti ja mängiti ringmänge. 22.novembri eestseisuse koosolekul valiti P.Hansing “Lõokese” esindajaks Kastre- Võnnu valla Hariduse Kogusse. 27.detsembri koosolekul oli arutlusel einelaua väljapakkumine. Einelaua koha tahtjad maksid sisse 10 rubla. Eestseisusel oli õigus teha valik kolme viimase pakkuja seast ja koha edasiandmise õigus ühelt teisele keelati. Hinnad puhvetis jäid vabaks. Hobuse hoidmise eest pidi omanik maksma 20 kopikat, riiete hoidmise eest 15 kopikat. Ülejäänud tingimusi ei muudetud.
1022 - 20.tegevusaasta
Aasta alguse peakoosolekul kinnitati 1922.a eelarve. Sissetulekud ületasid väljaminekud. Seltsi laekahoidja andis eestseisusele lahkumisavalduse, kuna külas levinud laimujutud käisid tema au pihta. Laekahoidjat süüdistati tembeldamata piletite müümises 26.detsembril ja sellega vaheltkasu võtmises. Kassapidaja avaldus rahuldati ning tema asemele sai Fr.Pennert. Liikmemaksu suurus otsustati jätta samaks- 25 marka. Eestseisus toetas maaomanik Kusta Nageli palvet tõsta renti 1500 margani. Vabaduse mälestuspäeva sissetulek 505 marka ja 37 penni otsustati annetada Venemaal nälgivate Eesti asunike heaks. Seltsi juurde otsustati asutada maleosakond, mille esimeheks valiti Peeter Hansing. “Lõokese” selts astus Tallinna Lauluseltside Keskliidu liikmeks.
Veebruaris Varnja Tuletõrjujate Seltsile üüritud ruumi eest taheti vastutasuks luba kasutada nende saali. Kumbki selts pidi andma välja 30 vabapääset. Kuna pasunakoor halva mängu juures liig kõrget tasu nõudis, tegi hr.Saabel ettepaneku kasutada rohkem oma seltsi klaverit pidudel mängimiseks. Muusikariistade täiendamiseks taheti osta B Helicon ja vajalikud noodid. Kuna kummitas rahapuudus, siis orkester pidi mõnda aega pidudel tasuta esinema. Puudujääva summa lubas kompenseerida selts.
Selgi aastal ei pääsetud väiksematest parandustöödest seltsimaja ruumides ja hoovis. Eestseisus andis puhvetipidajale nüüdsest võimaluse siga kasvatada. Selle tarbeks lubati hoovile plangu äärde putka ehitada. Tarvis oli veel hoovi- ja jalgvärav panna, köögipõrandat parandada ning saali ja puhvetiruumi alustalasid kinnitada. Vaja oli muretseda ka uus lipp. Praeguse eestseisuse tööd peeti liiga külmakõhuliseks ja otsustati valida uus.
Esimeheks valiti P.Hansing, abiks hr.Võõbus. Kassapidaja koha sai J.Tallmeister ja tema abiks hr.Ots, kirjatoimetajaks hr.Saaber ja tema abiks hr.Treufeldt. Majavanema kohale kinnitati J.Kala. Raamatukogu korraldava komisjoni liikmeteks võeti hr.Saabel ja hr.Klement. Keelpilliorkestri juhataja kohale valiti P.Hansing. Mäksa Hariduse Seltsi avamispeole 2. juulil saadeti hr.Neerot ja hr.Pennert. Võnnu Põllumeeste Seltsi 25. aastapäeva juubelile läks seltsi esindajana hr.Pennert.
Novembris korraldati auhindadega “näokatte” karneval. Auhindadele kulutati umbes 1400 marka. I-auhinnaks 500 marka, II-400 marka, III-300 marka ja IV200 marka. Pileti hindadeks määrati maskeerituile 40 marka ja ilma 60 marka. Pidu algas kell 6.00 p. l. ja pidi lõppema kell 2 öösel. Näokatte eemaldamine toimus kell 10 õhtul. Auhinnamäärajate komisjoni valiti “Lõokese” esimees ja kaks publiku poolt valitud esindajat Aleksandra Volt ja hr.Treufeldt. Silmapaistvamateks maskideks osutusid Veeloom, Liblikas, Öö, Setu neiu. Esimese auhinna väärilist maski polnud ning auhind jäi välja andmata. Teise auhinna sai Veeloom, kolmanda Liblikas, neljanda Setu neiu.
1922.a tegevusaruande järgi oli peetud neli peakoosolekut, kakskümmend kaks eestseisuse ja kolm revisjonikomisjoni koosolekut. Naaberseltside poolt oli Võnnu Tööliste Ühisus “Lõokese” ruume koosolekuks kasutanud vaid korra. Pidusid oli aasta jooksul toimunud üksteist- neist viis oma ja kuus võõraste seltside korraldamisel. Seltsil oli aasta lõpul 60 liiget.
Võnnu koor 1923.a
1927 - seltsi 25.tegevusaasta
Eestseisuse valimistel sai seltsi uueks esimeheks J.Varik, abiks August Rootsmann, kassapidajaks J.Tallmeister, abiks pr. Karu, kirjatoimetajaks A.Linask, abiks prl.Rodima, majavanemaks hr.Rässa, näitejuhiks E.Piirak ning abiks H.Tootsi. Laulukoori juhatajaks valiti J.Kala ja abideks A.Soo ning Ilves. Keelpilliorkestri juhiks paluti hr.Saar. Revisjonikomisjoni liikmeteks said M.Eller, A.Soo ja pr.Rässa, raamatukogujuhatajaks H.Tootsi, spordiringi juhatajaks R.Mähar. Uuele eestseisusele pandi südamele rahaga kokkuhoidlikum ümberkäimine. Seltsiliikmetele lubati sel aastal korraldada kaks tasuta peoõhtut.Seltsil oli 47 liiget, nendest 29 mees- ja 18 naisliiget. Aasta jooksul peeti kaks üldkoosolekut ja kaksteist eestseisuse koosolekut.
14. augustil tähistati seltsi 25.tegevusaastat. Korraldati pidu aktuse, pidusöögi, näitemängu ja tantsuga. Saadeti laiali kutsed, millega sai osaleda nii aktusel kui ka pidusöögil. Kutsutute hulgas olid ümbruskonna suuremad seltsid nagu Kaagvere Laulu- Mänguselts “Helin”, Haaslava Karskuse Selts “Priius”, Võnnu Naiste Karskuse selts “Edu”, Võnnu Põllumeeste Selts, Võõbste Naisselts “Noorus”, Lääniste Rahvusraamatukogu Selts, Rasina Hariduse Selts, Kaitseliidu Võnnu kompanii, Peravalla Rahvaraamatukogu Selts, Tartu Maavalitsus, Võnnu Kooliõpetajate Selts, samuti Kastre- Võnnu vallavalitsus ning Võnnu koguduse esindaja.
Pidusöögist lubati tasuta osa võtta seltsi esimehel koos abiga, laekahoidjal, kirjatoimetajal ja majavanemal. Tantsuks palgati puhkpilliorkester tasuga kuni 5000 marka. Eestseisusel tekkis küsimus, kas pidu pidada alkoholiga või ilma. Hääletuse tulemuseks oli 9 häält alkoholiga peo poolt ja 8 vastu. Lauale oli tarvis: a) joogid- kaks korvi mõdu, 1 korv limonaadi, 4 korvi õlut, 9 pudelit viina ja 3 pudelit piiritust b) söögid- sealiha, vasikaliha, kalu, vorsti, sinki, sprotte, võid, mune, juustu, suhkrut, heeringaid, hapukoort, kurke, sidrunit, porgandit, sibulat, õunu, peete, kapsaid, peenleiba, äädikat, vaniljet, nelki, sinepit, soola c) muud- üür lauanõude eest, nõude toomine laevalt, nõude Võnnust linna viimine, veoraha laeval, kott leibade jaoks.
11.detsembri eestseisuse koosolekul arutati Tartu Maavalitsuse haridusosakonna ringkirja põhjal tehtud ettepanekut haridusnädala korraldamiseks 7.-15.jaanuaril 1928.a. Seltsile muretseti kolm “Vanemuise” loterii loosi numbritega 15703, 15706 ja 15710. Tulu läks “Vanemuisele” kui kultuuriasutusele, mida tuli toetada. Jõulupeo eeskavasse võeti raadioettekanded- selle korraldajaks paluti firma “Hansenberg” Tartust, 3- vaatuseline näitemäng “Kõrge palavik” ning tants.
1927. a “Lõokese” tegevuse aruanne.
Peoõhtuid näitemängu, kontserdi ja tantsuga korraldati üksteist oma seltsi poolt ja kuus võõraste poolt. Dr.Sikka pidas ühe teadusliku kõnekoosoleku ning kool kaks pidu- kokku kakskümmend etendust ja kõnekoosolekut. Tublit tööd olid teinud näitejuht ning näitegrupp. Aasta lõpuks kuulus näitetruppi 31 liiget. Laulukoor oli üles astunud kahel oma seltsi poolt korraldatud peol, peale selle Kastre maleva peol ja kirikus.
"Lõokese" segakoor Põlva laulupeol 1931.a. Paremal ees koorijuht Juhan Kala
1932 - seltsi 30.tegevusaasta
Juubeliaasta algas ebakindlalt- valitud juhatuse paljud liikmed panid oma ametid maha ja sellepärast tuli valida uus juhatus: esimees- Arnold Eichelmann, abi- Albert Jaagomann (Jaigma); kirjutaja- Arnold Linask, abi- Paul Naaber; laekur- Kristjan Torgo; majavanem- Hermann Mutso, abi- Juhan Kala. Kohe aasta alguses võeti vastu uus otsus: taotleda rahvamaja ehitamiseks maa Suitsu kõrtsi maast ja rahvamaja ehitamine enda peale võtta. Kuna rahalisi toetusi kuskilt ei saadud, siis jäi ka otsus ellu viimata. Vanas seltsimajas suudeti teha vaid hädapärast remonti. Tantsuõpetaja K.Tooding sai loa kasutada üle õhtuti “Lõokese” saali kahenädalase tantsukursuse läbiviimiseks, üüri suuruseks viis krooni.
9.oktoobril tähistas selts oma tegevuse 30.aastapäeva. Pidustuse kava oli järgmine:
Kell 3 p.l. toimus aktus: 1) Avakõne- seltsi esimees A.Eichelmann 2) Peokõne- asutaja ja auliige K.Neumann 3) Tervitused 4) Koorilaule seltsi koorilt 5) Orkestripalu seltsi orkestrilt 6) Lõppsõna- A.Eichelmann
II Kell 8 õhtul pidu, mille kavas olid: 1) Orkestri ettekanded seltsi orkestrilt 2) Koorilaulu seltsi sega- ja meeskoorilt 3) Soololaulu Hilda Parsonilt 4) Schmidt- Bonni 3.v. näidend “Emake maantee”
Juubelipidustus õnnestus igati.
Raamatukogu külastas 244 lugejat. Uute raamatute ostmiseks saadi toetusi hariduse- ja sotsiaalministeeriumilt, riigi koolivalitsuselt, Tartu Maavalitsuselt ning Kastre- Võnnu vallavalitsuselt. 1932.a olid näitejuhtideks A.Linask ja H.Schultz ning dekoraatoriks A.Sander. 9.märtsi juhatuse koosolekul otsustati luua seltsi juurde kindel näitetrupp ja koor. Trupi koosseisus kuulus 18 meest ja 13 naist. Esitati 7 näidendit: 1.jaanuaril ja 24.veebruaril Kangermanni operett “Armsaim kõigist kodutalu”, 6. aprillil Metsanurga “Agulirahvas läheb ajalukku”, 25.mail Taari “Kõrgemäe noored”, 24.juunil Schatzleri- Perasini operett ”Armastus on noortele”, 9.oktoobril Schmidti-Bonni draama “Emake maantee”, 13.novembril H.Raudsepa 2 pilti “Mikumärdist”, 26.detsembril Leemetsa rahvatükk “Talupoegade president”. Sel aastal peeti kaheksa sega- eeskavaga pidu ning üks maskipidu. Aasta lõpul oli seltsil 45 liiget ja 6 auliiget.
Võnnu meeskoor 1933.a. Paremalt 3. koorijuht Juhan Kala
1937 - seltsi 35.tegevusaasta
Juhatusse kuulusid H.Põdersoo- esimees, G.Paabo- esimehe abi, A.Sander- sekretär, A.Otsa- sekretäriabi, G.Suur- laekur, Joh.Mällo- laekuriabi. 9.novembril suri seltsi auliige A.Varik. “Lõokese” juhatus võttis osa tema matustest ning asetas seltsi nimel kalmule pärja. Seltsi poolt asetati pärjad ka lahkunud seltsiliikmete Aliide Sõõro (1934) ja Hilda Variku (1935) kalmudele.
Selts pidas oma liikmeid meeles ka rõõmupäevadel. Juhatus saatis õnnitlustelegrammi seltsi auliikmele K.Neumannile tema 60. sünnipäeval. Õnnitluste ja kingitustega austati ka L.Horni, A.Jaigmad, A.Linaskit, Fr.Neerotit, V.Sõõrot, A.Rajat jt. Vabariigi valitsuse 21.aprilli 1937.a otsusega anti Suitsu kõrtsikoht nüüd “Lõokese” seltsile rahvamaja kohaks. Põllutööministeeriumile esitati taotlus Suitsu kõrtsihoone ümber hinnata, sest see oli varem ärihoone. Paluti ta ka ärikohtade nimistust kustutada kui tulevane ilma ühegi ärilise sihita rahvamaja krunt. Sel aastal korraldati 12 sega- eeskavaga pidu.
"Lõokese" tegelaspere 1930-ndatel aastatel
Eesti Haridusliidu ringkirja põhjal otsustati Kastre- Võnnu, Kastre- Võõbste ja “ Lõokese” ühisel eestvõttel pidada 28.novembril seltsimajas kodukultuuri ja hariduse päev. Eesti Haridusliidult paluti ettekandjaks eriteadlane rahvaülikoolide alalt ning Maanaiste Keskseltsilt ettekanne kodukultuuri teemal. Seltsis arutati vabaharidustöö kavakindlamat juhtimist ja noorsoo organiseerimist. 1936.a kehtima hakanud noorsoo organiseerimise seadus võimaldas organisatsioonidel, kelle liikmeskonnas on alla 20- aastaseid noori või kes tegelevad noorte organiseerimisega, mitmeid soodustusi. Nende kasutamine oli aga võimalik ainult neil seltsidel, kes olid kantud Haridusministeeriumi juures peetavasse noorsoo- organisatsioonide registrisse. Kaaluti kohaliku haridus- või rahvaülikooli päeva korraldamist, mille eesmärgiks pidi olema vabaharidustöö küsimuste selgitamine seltsi tegevuspiirkonnas. Karskusselts “Kaljo” korraldas “Lõokese” ruumes karskuspäeva ja Võnnu Õpetajate Selts kodukaunistuspäeva.
1937.a sai orkestrijuhiks bassipuhuja G.Paabo. Pillilt sai mees omale nimegi- “Bassi Kusti”. On säilinud paar kontserdikava. 1.mail esitati Middletoni “Neegri uni” ja Sheferi “Post metsas”, 11.mail popurii eesti viisidest ning Blankenburgi “Marss”. Orkestris mängis 18 meest.Näitejuhtidena tegutsesid A.Linask ja A.Laan, dekoratsioonide eest hoolitses A.Sander. Esitati järgmised näidendid: jaanuaris- Tarumi nali “Soovin tutvusi”, 24. veebruaril *** “Isamaa lapsed”, 29.märtsil H.Anto “Laste pärast surma”, 1.mail *** “Valge varese lend”, 17.mail E.Viljasaare “Tütred”, 24.juunil *** “Potilill ja karusammal”, 29. augustil Zalite “Unelm armastusest”, 17.oktoobril Rahula “Randvee ja Mäe”, 29.novembril *** “Teel ellu”, 26.detsembril J.Metua “Viimsed lauad”.
"Lõokese" tegelaspere 1937.a
8.- 24.juunini korraldas selts näitekunsti kursused, mille viis läbi Eesti Haridusliidu näitekunsti instruktor Valter Soosõrv. Kursuse kava oli järgmine: lavaplastika võimaldamiseks õpetatakse näidend, mille ettekanne on kursuse lõpul; jumestamine; miimika, žest ja lavaline liikumine; deklamatsioon ja hääldamine; näidendi ja osade analüüs; näitejuhi ja lavategelaste ülesanded; mitmesuguseid lavakunstiga seoses olevaid küsimusi.
Kursustest võttis osa 37 inimest ning diplomiga lõpetasid neist 22: Arnold Linask, Aksel Sander, Arnold Eesmaa, Harri Põdersoo, Valentiine Põdersoo, Paul Tenno, Alma Tenno, Hilda Treimann, Irene Kraav, Richard Miitel, Aksel Laan, Erika Soosaar, Maimu Kangro, Neeme Tanni, Osvald Rätsep, Rudolf Raja, Ernst Kriipsalu, Albert Otsa, Aksel Otsa, Joh.Rooma, Ants Kala ja Karl Nagel. Juhatus avaldas neile üles näidatud hoolsuse eest tänu. Ei olnud kerge tulla peale väsitavat päevatööd seltsimajja kursustele ja olla seal tihtipeale kuni hommikuni. Näitlejad õppisid nendelt kursustelt palju. Ka publik märkas seda, külastades aasta lõpupoole peetud pidusid elavamalt, kuigi pääsmete hindu veidi tõsteti.
1937.a oli seltsil 86 liiget.
1940 - seltsi 38.tegevusaasta
Üldkoosolekul valiti seltsi juhatus järgmises kooseisus: esimees- H.Põdersoo, tema abid- A.Suits, A.Sander, F.Rodima, sekretär- E.Aarik, abi- P Tenno, laekur- R.Miitel, abi- O.Muru, majavanem- Ed.Leik, abi- A.Moonson. Ühel häälel tunnistati auliikmeks seltsi kauaaegne liige Arnold Linask. Raamatukogu toimkonda kuulusid A.Suits, A.Jaigma, A.Kiisk.
Varem anti Võnnus kinoetendusi väga harva, nüüd aga lubati Ambla kinoteatril korraldada “Lõokeses” iga kuu üks etendus. Ka viimasel tegevusaastal töötati agaralt näidendite kallal. Lavastajaks oli Aksel Sander. Jätkati Luts- Särevi dramatiseeringute esitamist. “Sügises” tegid kaasa Joh.Ramet, A.Rooma, O.Rätsep, N.Tanni, A.Laane, M.Kangro, V.Kütt, A.Sander, K.Suur, E.Kõrvel,V.Evert, A.Otsa, R.Miitel, H.Treimann, H.Madismäe. 24.veebruaril etendus K.Irdi “Võitlejad kodu eest”, 13. mail ja 7.septembril E.Ellori külakomöödia “Peep Adrakurg”. Aasta lõpus tuli lavale üks tõeline pähkel, Aksel Laane lavastatud A.Hansen-Tammsaare “Kõrboja peremees”. Lavastati ka üks laulumäng- J.Selgi romantiline “Viljandi paadimees”, mida etendati 14.juulil Võnnus ja 21.juulil Rasinal.
1940.aastal paljud naaberseltsid enam ei tegutsetud, “Lõoke” aga oli endiselt tegevushoos. Kuid seoses juunipöördega toimusid suured muutused ka “Lõokese” seltsis. Endine juhatus lahkus ja andis asjaajamise üle ajutisele juhatusele: esimees- V.Kütt, sekretär- H.Lõuvokene, majavanem- Ed.Leik, laekur- R.Miitel, abi- O.Rätsep. Poliitharidustöö korraldamise seaduse alusel kuulus organisatsioon likvideerimisele. “Lõokese” seltsi asjaajamise toimikud, dokumendid, arhiivid jne. tulid viia 31.oktoobril 1940.a kella 18.00- ks Võnnu vallamajja, kus likvideerimiskomisjon võttis varad üle. Korralduse mittetäitmise ja varjamise korral ähvardas seltsi juhatust karistus.