Külaskäik Eesti Rahva Muuseumi

28.veebruaril külastasid seltsi liikmed Eesti Rahva Muuseumi. Sellega tähistasime vabariigi aastapäeva. Meid ootas muuseumis giid-metoodik Virve Tuubel. Talutarede, koolihoonete, kõrtside ja ühiskondlike hoonete tutvustamisel tõi ta paralleele Võnnus säilinud vanade hoonete ja kultuurilooliste objektidega. Kahjuks pole enam alles kõrtsihoonet Rookses ja magasiaita Võnnus. Peame olema õnnelikud, et meie kodukandis on veel säilinud vanu hooneid, kogutud põllutööriistu ja majapidamistarbeid. Näitus viis meid tagasi vanadesse aegadesse, kui algeliste tööriistadega tuli hankida endale kõik eluks tarvilik.Talutares ei olnud midagi liigset. Kõik oli väga lihtne ja hädavajalik. Oma ilumeelt rakendasid mehed puust tööriistu ja tarbeesemeid tehes. Põletati ja nikerdati mustreid. Ühesuguseid õllekappasid ei ole, iga ese on unikaalne. Naiste käsitööoskus hämmastab ja annab inspiratsiooni tänastele tegijatele. Uhked olid pulmavaibad ja rikkalik pruudi veimevakk. Meie esiemad oskasid teha ja hinnata rahvariideid. Giid oli riietanud meie külaskäigu puhuks mannekeeni Võnnu kihelkonna rahvariietesse ning meile näitamiseks otsinud välja rahvariide näidised. Vanasti käis ajaarvamine tähistaeva järgi ja kalendri asemel olid sirvilauad. Arvepidamist peeti vakuraamatus. Suuremad tööd tehti talus talgukorras. Kogesime veelkord, et esivanemate tarkust tuleb tunnistada.

 


Korrastustööd vanal kalmistul

16.aprilli päikesepaistelisel õhtupoolikul kogunesid Lõokese liikmed vanale kalmistule, et üheskoos korrastada Võnnu kultuuriloos oluliste inimeste kalme. Vanal kalmistul puhkavad luuletaja ja kirjandusteadlase Gustav Suitsu vanemad Hindrek ja Liis ning Gustavi lell Jaan. Hindrek Suits sai Võnnu koolmeistriks 1866.a. 1874.a võttis temalt ameti üle vend Jaan, kes aga vene keele mitteoskamise pärast vallandati koolmeistri kohalt 1892.a. Edaspidi sai temast Võnnu kiriku kellemees. Oma järelehüüdes lelle kalmul maininud Gustav Suits:”Lell, sina olid see, kes avas mulle tee raamatute maailma.”

Järgmistena korrastati talguliste poolt kunstniku ja omaaegse tunnustatud kunstiõpetaja Gustav Mootse (Gustav Suitsu tädipoeg) vanemate ning Eduard Philipp Körberi hauad. Ed.Ph.Körber oli Võnnu koguduse õpetajaks aastail 1796-1846. Laiema tuntuse omandas ta siiski teadlasena. Oma ameti kõrval pühendas ta end kodumaa mineviku ja looduse uurimisele. Valmisid käsikirjalised tööd, mis sisaldasid Liivimaa linnade, losside ja kirikute ajalugu ning mille tekstiosale lisandus hulk hoolikalt viimisletud joonistusi ja plaane. Enamik tema töödest on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Ed.Ph.Körber on kirja pannud ka Võnnu kihelkonna ajaloo.

Veel seati korda Võõpste kooliõpetaja Johann Suitsu perekonna matusepaik. J.Suits valiti Lõokese seltsi asutamiskoosolekul 1902.a seltsi asepresidendiks. Tema rehealune Võõpstes oli seltsi algusaastatel üheks peopaigaks, kus esitati näitetrupi poolt näitemänge. Korda tehti ka Võnnu vanal kalmistul asuv sõdurite ühishaud. Ühistöös lõid kaasa Triinu Kask, Ruth Kõivistik, Eve Mardo, Rein Mardo, Tiiu Meerits, Tiina Mällo, Tiina Puurmaa, Aili Reinhold ja Maanus Ringo.

16.aprillil Võnnu vanal kalmistul

 


Võnnu kihelkonna väljanäitus-laat 2010

25.juulil toimus taas Võnnu kihelkonna väljanäitus-laat, kus tegevust oli nii väikestele kui suurtele. Väljanäitusel sai näha eksponaate harkadrast kuni tänapäevaste põllumasinateni - mitmesuguseid hobustega veetavaid atru, äkkeid, looreha, heinaveovankrit, samuti vanaaegset viljatuulamismasinat, võimasinat jne.

Endisaegsed põllumehe abilised

Nii laste kui ka täiskasvanute üheks lemmikkohaks laadal oli miniloomade näitus. Kauplejaid tuli sel aastal kokku üle kolmekümne. Müüdi nii käsitöid kui talutoodangut. Laadal töötasid õpitoad - nahast käepaelte valmistamine, nahast kinkekarpide valmistamine ja lilleseade.

Juba paar nädalat varem korraldasime lastele joonistusvõistluse, milles osales 19 last ja nende joonistustest oli laadaplatsil üles pandud näitus.

Joonistusnäitus

Lapsed said ratsutada ja batuudil hüpata ning osaleda erinevatel võistlustel. Toimusid ka võistkondlikud teatevõistlused täiskasvanutele ning laada rammumehe väljaselgitamine. Võnnu väljanäitus-laada rammumeheks kuulutati Ivar Hindriksoo. Kultuuriprogrammis esines kohalik rahvatantsurühm “Kaera-Marid”, kes laadalisedki kaasa tantsima pani. Päeva täitis mõnusa muusikaga lõõtsamees Valju Kasuk. Krabi Külaselts esitas etenduse "Kepp ja küla". Soovijatele pakkusime tasuta laadasuppi. Ei puudunud ka laadaloterii.

Laadamelu

Korraldusmeeskond tänab (Margus Vaino, Tiina Puurmaa, Ilona Tarkonen, Ergo Kaldjärv ja Anu Hillermaa) kõiki, kes aitasid laada kordaminekule kaasa nii nõu kui jõuga. Eriti suured tänud Andres Olvikule, Jaan Reinholdile, Richard Võikarile, Aivo Teralile, Raivo Pollile, Jaanus Avistele, Tõnu Hillermaale ja Rein Otsale, kes olid nõus oma vana põllumajandustehnikat laadal eksponeerima.

Väljanäitus-laada toimumist toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp, Võnnu Vallavalitsus ja Võnnu LMS Lõoke.

Tiina Puurmaa

 


 

„Lõoke” Põlvamaal

31.juuli hommikul alustas „Lõokese” reisiseltskond sõitu Põlvamaale, kus esimeseks sihtkohaks oli talurahvamuuseum Karilatsis. Muuseumiväravas ootas meid giid, kelle juhtimisel sisenesime endisesse Karilatsi koolimajja. Koolitoas istusime vanades koolipinkides ning kuulasime juttu muuseumi saamisloost ja tänapäevast. Tutvusime peretraditsioonide näitusega ja maja teisel korrusel kunstnik Vanda Juhansoo ehk rahva hulgas tuntud „Valgemetsa nõiale” kuulunud esemetega. Koolitalu aidas nägime vanu autosid ja hobusõiduvahendeid.

Kas on ka hea sulg?

Edasi liikusime koolitalu mailt üle Piigaste oja magasiaita. Tänapäeval paljud ei teagi, milline ülesanne oli vanasti magasiaidal. See oli endisaegne pank, kus ei arveldatud rahaga vaid seemneviljaga. Kohaliku mõisniku ülesanne oli kindlustada, et talumeestel oleks võimalik ikalduse korral laenata sealt seemnevilja. Arvet pidas aidamees magasipulkadega. Praegu on hoones vilja- ja linatöötlemise masinad. Magasiaida kõrval oli madal palktare, kus algselt asus Kähri vallamaja. Hiljem muudeti see valla vaestemajaks.
Teisel pool teed, uue vallamaja kõrval, eksponeeritakse eluhooneid: Kähri rehielamu 19.sajandist ja 20.sajandi algusest pärit Punaku taluhooned. Edasi suundusime uudistama Põlvamaa tuhandekordselt vähendatud maketti. Leidsime üles Ahja mõisahoone ning silla üle Ahja jõe. Tähelepanu vääris ka täismõõdus hollandi tüüpi veski.

Mini-maailm


Talurahvamuuseumile ring peale tehtud, keerasime bussi nina Tilleoru suunda, kus vana Võru maantee ääres Varbuse postijaamas asub Eesti Maanteemuuseum. Tänavu avati seal vabaõhu näituseruum Teeaeg. Giidi juhendamisel leidsime end ajaloolisest teeruumist, kus ületasime sootee, pinnasetee, kruusatee jne jõudes tänapäevase asfaltbetoonini. Teed ääristasid vastavalt ajastule miilikivid, verstapostid ja teeviidad.
Masinahallis on eksponeeritud tehnikahuviliste jaoks tõelised maiuspalad. Tee-ehitusmasinad alates 20.saj algusest, mille hulgas oli ka Eestis toodetuid. Igasugused autod, millega teedel sõideti: alates masstoodangust kuni asjaarmastajate loominguni - näiteks sõiduauto „Taksikoer”, kodumaise autotööstuse esinajana plastmassist auto, rahvasuus tuntud „Tursapeana”.

Endisaegne bussiootepaviljon


Palju elevust tekitas vahepeatus liikluslinnakus, kus julgemad sõitsid tõukeratastel ja elektrilistel sõidukitel, läbides raja liikluseeskirja reegleid täites.
Nüüd siis jõudsime teede alguspunkti – ajaloolise Varbuse postijaama peahoonesse, kus lisaks teedekaartidele saab vaadata vanu kroonikakaadreid tee-ehituse ajaloost Eestis, istuda vana postitõlla simulaatoris ja kuulata möödunud aegade reisikirju.
Päeva lõpetasime ühise piknikuga.

Kohtumiseni!

 


Kihelkonnapäevade traditsioonist

10.septembril toimus seltsi juhatuse laiendatud koosolek, kus põhiliseks arutlusteemaks oli kihelkonnapäevade traditsiooni taaselustamine. Ajaloolise Võnnu kihelkonna maal on praegu Ahja, Mäksa, Piirissaare ja Võnnu ning osaliselt ka Haaslava, Meeksi, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla külad. Kihelkondlike sidemete tugevdamiseks algatas Lõokese selts 2000.a kihelkonnapäevade korraldamise. Järgnevatel aastatel peeti veel kaks kihelkonnapäeva Võnnus, lisaks toimusid kihelkonnapäevad Järvseljal (2003), Ahjal (2004), Mäksal (2005) ja Haaslaval (2006). Koosolekul osalejad avaldasid arvamust, et traditsioon on väärib taaselustamist. Otsustati 2011.a juulis kokku kutsuda kihelkondlik nõupäev, mille läbiviimiseks moodustati toimkond.

Arutusel on seltsi tulevikuplaanid

Koosolekul otsustati veel, et talgute korras puhastatakse endise Lääniste koolimaja vihmaveerennid. Tehti kokkuvõte seltsi nn muuseumiaastast - külastati ju Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Maanteemuuseumi ja Karilatsi Talurahvamuuseumi. 2010.a "külmutas" vallavalitsus ettevalmistatud Gustav Suitsu muuseumi väljaarendamise projekti. Võnnu rikkalik kultuuripärand vajab siiski tähtsustamist ja tutvustamist. See annab võimalusi ka kohaliku elu edendamiseks. Muuseume külastades kogeti, et peame olema õnnelikud, et meie kodukandis on veel säilinud vanu hooneid, kogutud põllutööriistu ja majapidamistarbeid. Kahju, et kohalikul tasandil ei peeta seda oluliseks.

Arutati ka seltsi tulevikuplaane. Tõdeti veelkord, et üksteist korda toimunud "Kaerajaani" võistutantsimise, mille idee algatajaiks olid Lõokese liikmed ja läbiviijaks Lõokese selts, korraldamise on endale võtnud teised inimesed. Ühe tegevussuunana pakuti välja tegelemist käsitööga - vanade oskuste värskendamist ja uute õppimist.

 


Talgupäev Läänistes

9.septembri päikesepaistelisel hommikupoolikul said seltsiliikmed Ruth Kõivistik, Tiina Mällo, Tiiu Meerits; Riina Gordejeva ja Riina Haug kokku endise Lääniste koolimaja juures. Seltsil rendil oleva hoone vihmaveerennid vajasid puhastamist ning üheskoos asutigi tegutsema. Rennideni ulatumiseks oli vaja redelit. Talgulistele tuli appi Lääniste küla elanik Urmas Hindriksoo, kes laenutas oma redelit ning aitas ka rennide puhastamisel. Talgupäev lõppes mõnusa piknikuga saunparvel "Leili".

Toetame, ole julge!

 

Lääniste endine koolimaja

 

Vaade Ahja jõele "Leili" pardalt

 


 

Võnnu Raamatukogu 100

Käesoleval aastal möödus 100 aastat Võnnu raamatukogu asutamisest Lõokese seltsi poolt. 5.novembril tähistati seda olulist sündmust piduliku koosviibimisega Võnnu Keskkooli palmisaalis. Osales üle 60 inimese – lugejad, raamatukogu koostööpartnerid, kolleegid Tartumaa Keskraamatukogust, Mäksalt, Võõpstest, Järvseljalt ja Mehikoormast. Õhtut aitasid laulude ja luuletustega meeleolukalt sisustada Võnnu kooli õpilased ning õpetajad. Meenutati raamatukogu ajalugu ja endisi töötajaid. Raamatukoguhoidjad Riina Gordejeva ja Renna Rebane tänasid aktiivseid lugejaid, häid abilisi, kolleege. Peokülalistele esines Võnnus elanud teoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane Kalle Kasemaa lühikese, kuid sisuka ülevaatega juudi kirjandusest.

Võnnu raamatukoguhoidjad Renna Rebane ja Riina Gordejeva

Pidupäeva puhul anti rammatukoguhoidjatele Rennale ja Riinale üle palju häid soove, lillisülemeid ning kingitusi. Endine raamatukoguhoidja Ene Hansen, kellele Võnnu raamatukogu oli esimene töökoht ja Võnnu lapsepõlvekoduna eriti südamesse kasvanud, kinkis raamatukogule 1000 krooni väärtuses kinkekaarte raamatute ostmiseks. Lõokese seltsi poolt õnnitlesid seltsi esimees Tiina Mällo ja juhatuse liige Triinu Kask. Õhtu jätkus vestlusringis ning peolaua hõrgutisi nautides.

Magus “sünnipäevaõnnitlus”


SELTSI ÜLDKOOSOLEK

26.novembril toimus seltsi üldkoosolek. Juhatuse esimees Tiina Mällo esitas aruande seltsi tegevusest 2010.aastal. 28.veebruaril külastasid seltsi liikmed Eesti Rahva Muuseumi. 16.aprillil korrastati Võnnu kultuuriloos oluliste inimeste kalmusid Võnnu vanal kalmistul. 25.juulil toimus Võnnu kihelkonna väljanäitus-laat, mille projekti kirjutas seltsi liige Tiina Puurmaa. Korraldusmeeskonda kuulusid Margus Vaino, Ilona Tarkonen, Ergo Kaldjärv, Tiina Puurmaa, Anu Hillermaa. Aktiivselt lõi kaasa seltsi liige Liina Vaino. 31.juulil külastasime Põlva Talurahvamuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumi. 9.oktoobril toimus talgupäev Läänistes, kus seltsi liikmed puhastasid Lääniste koolihoone vihmaveerenne. Aktiivselt osales talgupäeval Urmas Hindriksoo.

Aasta jooksul toimus neli juhatuse koosolekut. 21.jaanuaril oli koosolekul arutusel maa kasutamise leping. Juhatusele saatis pöördumise Veiko Raidsaar, kes soovis läbi seltsi kirjutada projekti mänguväljaku rajamiseks. Sooviti, et selts sõlmiks Tartu tn.11 maja elanikega lepingu mänguväljaku rajamiseks. Lepingus olid punktid, milles selts peab vastutama purunenud atraktsioonide remondi ja likvideerimise eest ning hoidma korras mänguväljaku territooriumi. Juhatus vastas projekti juhile V.Raidsaarele, et selts sellist vastutust ei võta. Peale vastuse saamist seltsiga rohkem ühendust ei võetud.

Seltsi esimees Tiina Mällo esitamas 2010.a tegevusaruannet

15.märtsil oli juhatuse koosolekul arutusel Kaerajaani võistutantsimine, Võnnu kihelkonna väljanäitus-laada korraldamine ja seltsi domeeni nime registreerimine ning kodulehe loomine. Otsustati korraldada Kaerjaani maanteetants 14.augustil. Kõik teavad, kuidas asi tegelikult läks. Väljanäitus-laada korraldamiseks otsustati anda luba taotluse kirjutamiseks läbi Lõokese seltsi ja määrata projektijuhiks seltsi liige Tiina Puurmaa. Seltsi domeeni nime registreerimise ja kodulehe loomise küsimusega volitati tegelema seltsi liige Tiiu Meerits.

31.märtsi koosolekul võeti vastu uusi liikmeid.

10.septembri juhatuse laiendatud koosolekul arutati kihelkonnapäeva korraldamist. Otsustati korraldada kihelkonna nõupäev juulis 2011 ja selle läbiviimiseks moodustada komisjon koosseisus T.Meerits, R.Gordejeva, R.Rebane, R.Võikar ja R.Saksing. Tehti lühike kokkuvõte senistest tegemistest. Arutusel oli veel liikmemaksu küsimus ja otsustati üldkoosolekul arutada liikmemaksu tõstmist.

Seltsi juhatus ja mitmed liikmed osalesid Võnnu Raamatukogu 100.aastapäeva üritusel, mis toimus 5.novembril Võnnu Keskkooli palmisaalis.

Ühise arutelu tulemusel otsustati kinnitada 2011.a tööplaan järgnevate üritustega:

Veebruar – juuli

Kolmiküritus :

Avinurme Elulaadikeskuse külastus

Ajalooliste esemete korrastus Lääniste koolimajas

Kihelkondlik nõupäev

Nimetatud ürituse projekti kirjutajaks volitada Tiiu Meerits. Kihelkondliku nõupäeva läbiviimise komisjoni kinnitada T.Meerits, R.Gordejeva, R.Rebane, R.Saksing ja R.Võikar.

25.märts – Kevadpüha tähistamine – vastutajad L.Vaino ja T.Mällo

15.aprill – Kultuurilooliste kalmude korrastamine vanal kalmistul– vastutaja T.Mällo

10.september – Võrumaa Muuseumi ja Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi külastus –vastutaja R.Mardo ja T.Mällo

Seoses EURO tulekuga vajab raamatupidamisprogramm uuendamist. Otsustati kirjutada taotlus vallavalitsusele tegevustoetuse saamiseks raamatupidamisprogrammi uuendamiseks. Veel oli arutusel seltsi arvel olevate rahvariiete kasutamiseks lepingu sõlmimine rahvatantsurühma juhendaja ja tantsija vahel. Otsustati välja töötada lepingu projekt rahvariiete kasutamiseks ja volitada V.Kook’i sõlmima lepingud tantsijatega. Arutleti veel Suitsu koolimaja restaureerimise ja muuseumi asutamise üle. Leiti, et oluline on projekt ellu viia. Koosolek volitas juhatust pöörduma antud küsimuses Võnnu Vallavalitsuse poole. T.Meerits tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi Lääniste Küla Seltsiga endise Lääniste koolimaja osas.

T.Mällo informeeris, et seoses EURO tulekuga, muutub liikmemaks. Tuleb otsustada, kas kehtestada liikmemaksuks 2 eurot (31,29 kr) või 3 eurot (46,94 kr). Otsustati kehtestada alates 2011.aastast liikmemaksuks 3 eurot aasta.