REIS PÕLTSAMAALE

Esimesed ülestähendused Põltsamaast pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn. Siin resideerus hertsog Magnus. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-Liivimaa valgustusliikumise keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene Vene keisririigi eratrükikoda ja siin ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks rahvusliku ärkamisaja keskusi: siia hakati rajama Eesti Aleksandrikooli ning siin õmmeldi esimene sini-must-valge lipp, mis õnnistati hiljem Otepääl.

Milline on ja kuidas elab Põltsamaa linn praegu? Küsimusele vastuse saamiseks tuleb kohale minna. Kõige parem aeg selleks oli 28. juuni 2014, mil Põltsamaal peeti 19. linna- ja lossipäeva.
Rõõmsa sissejuhatuse meie reisile andis taevas särav päike ja reibas puhkpillimuusika Põltsamaa tänavail. Lossihoov oli rahvapeoks valmis seatud, laadakauplejad oma letid käsitööesemeid ja suupärast toidupoolist täis ladunud.

Meid ootas giid Põltsamaa muuseumist, et näidata ja rääkida linna ajaloost ja tänapäevast.
Tänu paisude korrastamisele ja kalapääsude rajamisele on linnast läbivoolav Põltsamaa jõgi tundmatuseni muutunud. Linnas on 18 silda, maalilised rajad pargis ja palju roosipeenraid. Lisaks silmailule kuulsime, kus õmmeldi eesti esimene rahvuslipp, miks on Põltsamaal Õpetaja sild ja Kördiööbiku park jne.

Lossihoovis sai igaüks uudistada ja osta laadakaupa, käia kirikutornis, külastada käsiteokoda ja veinikeldrit. Teadmishimuliste päralt oli Põltsamaa Muuseum, Toidumuuseum ja Pressimuuseum.

Kuna Põltsamaa on rooside linn, ei tohiks ükski külastaja siit lahkuda, nägemata tuntud roosiaeda. Sai siis seda ilu istikute näol meiegi koduaedadesse toodud.
Jääb üle öelda, et oli tore päev.

TALGUD

Lõokese selts peab oluliseks kodukoha kultuuriloolisi paiku. 3.mai päikesepaistelisel hommikul kogunesid seltsi liikmed Suitsu koolimaja juurde talgupäevale. Üheskoos tehti ära palju tööd. Saemehed Uno ja Rein harvendasid vanade puude oksi ning võtsid maha mõned kuivanud puud luuletaja sünnikohas. Maie, Reet, Ruth, Jenna, Tiiu, Triinu, Tiina, Piret, Eve ja Karin riisusid lehti ning põletasid oksi. Talgupäeva kõige noorem osaline magas oma vankris magusat und. Peale tegusat toimetamist maitses talgusupp imehea.

Seltsi liikmed hoidsid kogu suve ja sügise korras ka Võnnu kultuurilooliselt oluliste isikute kalmud ning G.Suitsu sünnikoha.

KEVADPÜHADE EEL...

11. aprillil – Lihavõtte eelsel nädalal kogunesid Lõokese seltsi liikmed raamatukogusse, et arutada selle aasta tegemisi ja tähistada koos eelseisvaid pühi.

Kirikumäel harjutasime kätt munaveeretamises. Kõige osavam oli Tiiu, kelle muna veeres kõige kaugemale. Teised auhinnalised kohad kuulusid Rennale ja Reedale.
Nagu ikka, on meie hulgas usinaid perenaisi. Pärast „rasket” munaveeretamise võistlust läks munakoksimiseks ja hea-parema maitsmiseks.

Arutasime läbi selle aasta lähemad ettevõtmised. Ees seisab traditsiooniline talgupäev Suitsu koolimaja juures. Selle aasta reisisihiks valiti sõit Põltsamaa lossipäevadele 28.juunil.